Kui nõukogude ajal oli Eestimaa silikaatkiviehitistega üleküllastunud, siis viimasel ajal näeb seda uusehitiste rajamisel üsna harva. Ometi on silikaatkive Eestis valmistatud kogu aeg, praegusajal pole nende vastu lihtsalt enam nii suurt huvi. Viimastel aastatel on see aga muutunud, silikaatkivi hakkab taas populaarseks saama – möödunud aastal kasvas silikaatkivide läbimüük kaks korda.
«Tendentsid ja mood eksisteerivad ka ehituses, aga minu arvates jäime plokkide tulekuga hiljaks. Konkurendid läksid lihtsalt mööda,» rääkis aktsiaseltsi Silikaat tegevjuht Aare Koll. «Siin oldi lihtsalt liiga laisad, nii tootearenduse kui ka turunduse poole pealt. Teised läksid mühinal mööda. Isegi ehitusbuum magati maha.»
Samas soovisid tellijad ja arhitektid kasutada ka uusi võimalusi, mida uus aeg kaasa tõi.
«Seda oli igal pool ja kõigil oli silikaadist kõrini,» selgitas juht, kelle sõnul on Läti suutnud silikaattoodete ratsiooni tunduvalt enam säilitada. «Saksamaal on seda väga palju, Poolas tehased huugavad,» lisas ta.
Tehasejuhtide sõnul on nüüdseks olukord muutunud ning silikaattelliste ja -plokkide populaarsus kasvanud.
Tehasejuhtide sõnul on nüüdseks olukord muutunud ning silikaattelliste ja -plokkide populaarsus kasvanud.
«Aga praegu on uute plokkidega meeldivad arengud, nii Eesti, Läti kui ka Rootsi suunal. Plokkide müügis on toimunud päris järsk hüpe,» sõnas müügijuht Tauri Soovares. «Plokki on mugav kasutada ja seda ehituse kõikides etappides, mis võib-olla ongi kivi kasutamisel taganttõukav argument.» Silikaat müüb ehituskive, aga ka teisi ehitusmaterjale, ka Lätti ja Soome.
Helipidav ja tugev
Eri turgudel on silikaatkivi kasutajad mõnevõrra erinevad. Lätis on suuremad objektid kortermajade ehitused, kus seda kasutatakse nii hoone välis- kui ka siseseintes. Rootsis kasutatakse seda materjali peamiselt siseseintes, nii kandvates kui ka mittekandvates vaheseintes ja põhjus on lihtne: kivide helipidavus on väga hea.
«Kui me võrdleme seda konkurentidega, siis neil on vaja teha koos heliisolatsioonimaterjaliga topeltsein. Meil pane plokk paika, krohvi üle ja juba ongi projekteerimises esitatud nõuded täidetud,» selgitas Soovares ja lisas, et tegelikult ei pea ka krohvima. «Väga lihtne on seda igale poole, kas või rekonstrueerimisel lihtsalt üles laduda. Seda ei ole vaja täis laduda. Kui meie plokki kasutada, saab kaks või kolm asja ühes: helipidavuse, tugevuse, kandvuse. Seina saab asju riputada jne,» rääkis ta.
Ka kliendid on igal maal mõnevõrra erinevad.
«Viimasel paaril aastal on Lätis klientideks peamiselt suuremad ehitajad, Rootsis arendajad ja suurehitajad, Eestis on suurem osakaal eramajade ehitajatel. Eelmisel aastal tehti Viljandimaal silikaatplokist ka esimene kortermaja Eestis,» selgitas Soovares.
Silikaatkivi koostis on lihtne: lubi, liiv ja vesi. Nende valmistamise tehnoloogia pärineb 19. sajandi teisest poolest ning selle tehnoloogiaga valmistatakse neid tänini.
Silikaatkivi koostis on lihtne: lubi, liiv ja vesi.
Kõrgrõhul õhukindlas autoklaavis silikaattelliste valmistamise tehnoloogia töötas 1880. aastal välja saksa keemik dr Wilhelm Michaelis. Juba 19 aastat hiljem jõudis see tehnoloogia Eestisse. 1899. aasta kevadel ostis ärimees Martin Böckler Tallinnas praeguse Järve keskuse kohal tehase rajamiseks 76 500 ruutmeetri suuruse kinnistu.
Siiski võib silikaattelliste tootmise algusajaks pidada 1910. aastat, kui alustas tööd uue omaniku, insenerist ettevõtja Oskar Ambergi silikaattelliste tehas O. Amburg ja Ko. Tehasel hakkas kohe hästi minema: aastas toodeti 2,5–3 miljonit kivi.
Eesti Kunstiakadeemias möödunud aasta lõpus silikaattelliste arhitektuurist doktoritöö kaitsnud Maris Mändel ütles ERRile, et silikaattellise kuldajaks võibki pidada 1930. aastaid. Erinevalt nõukogude ajast, mil seda kasutati täiesti pragmaatilistel põhjustel – see oli kõige kättesaadavam materjal –, oli Eesti Vabariigi ajal silikaattellis moodne ja prestiižne materjal.
Tehase lugu
1940. aastal tehas natsionaliseeriti ning liideti Männiku osaühendusega Silikaatkivitehas Kvarts. Aare Kolli sõnul toodi natsionaliseeritud Silikaati juhtima Viktor Kingissepa poeg Sergo Kingissepp.
1950. aastatel toimusid suured arengud: täiustati tehnoloogiat, täiendati tootmist ja rekonstrueeriti tehased. 1953. aastal alustati Männiku karjääris liiva kaevandamisega ja viis aastat hiljem avati uus tehas. Alustatud oli ka silikatsiitplokkide valmistamisega.
1995. aastal Silikaat erastati, selle ostis 19 miljoni krooniga Vello Kunman ja sai kaasavaraks maatüki Tallinnas Pärnu maantee ääres. Tootmine koliti Männikule ja kaheksa hektari suurusele maa-alale kerkis Järve keskus.
Siiski jäi silikaatkivide valmistamine mõneks ajaks tagaplaanile ja suurimat tulu teenitakse liiva müümisega. 2018. aastal oli Silikaadi käive 5,2 miljonit eurot, sellest lõviosa, 3,2 miljonit tuli liiva müügist, silikaatkivide müük moodustas üsna tagasihoidlikud 0,39 miljonit eurot, aga eelmisel aastal see kahekordistus.
Silikaat Grupi alla koondub 33 Eesti kapitalil põhinevat ettevõtet. Tuntumad Silikaat Grupi ettevõtted on AS Silikaat, OÜ Järve Kaubanduskeskus, AS Aatrium Sisustuskaubamaja, põllumajandusettevõtted OÜ Kõo Agro OÜ ja OÜ Mangeni PM ning taastuvenergiaallikatest transpordikütust tootev OÜ Biometaan.
Allikas: Postimees