28. august oli üks selle aasta päevadest, mil Päästeameti Põhja-Eesti pommigrupp Männiku karjääris käis. Selle päeva „saagiks“ oli 38 lõhkekeha.
Tallinna piirkonna kvaliteetseim ehitusliiv tuleb Männikult.
Männikul asuvast liivakarjäärist nimega „Männiku 2“ kaevandatakse Tallinna ümbruskonna kõige kvaliteetsemat ehitusliiva ja seda teavad ka meie kliendid, nagu AS Betoneks, AS Betoonimeister, AS Rudus, AS Framm ja OÜ Rae Kivitehas.
Männiku piirkond on sõjaväelastele huvi pakkunud juba alates 20ndatest, Eesti Vabariigi aegsest perioodist. Enamus Männikul leitavast laskemoona pärineb aga Teistest maailmasõjast, kus pärast sõda alalt lahkudes hävitasid nõukogude väed erinevatelt riikidelt kokku krabatud ning maailmasõjast järele jäänud lahingumoona. Lohakalt tehtud töö vilju saame ka täna, 75 aastat hiljem, maitsta ja see maitse meile ei meeldi.
See on ka põhjuseks, miks alates 2015. aastast tehakse koostööd pommirühmaga, kelle abiga liivast lõhkeained kokku korjatakse ning seejärel kahjutuks tehakse. Kõige lõhkeainete rohkem on katend, tume liiv, mis kooritakse pinnaselt, et kvaliteetne ehitusliiv kätte saada. 1500 tonni katendit sõeluti läbi ka 28. augustil.
Turvalisuse huvides kannab Raido killuvesti ja kiivrit, kuid 100-protsendilist ohutust see ei taga.
Kõik see saab toimuda tänu Raido Arbmale, kes ekskavaatorit juhtides lõhkeaineid sisaldavast liivakaardist, mida kontoriinimesed kutsuvadi liivakuhjaks, materjali sõelale tõstab ning seejärel demineerijad sealt eluohtlikud lõhkekehad eraldavad. Turvalisuse huvides kannab Raido killuvesti ja kiivrit, kuid 100-protsendilist ohutust see ei taga. Kõigil AS Silikaat kaevanduse töötajatel on küll ettevõtte poolt elukindlustus, aga tööohutuse nõuded tuleb järgida ja rumalalt hulljulge tööd tehes olla ei tasu.
Raido ametinime, milleks on mäetööde tehnikate operaator, taga peidabki end kõikide suurte masinate, nagu buldooseri, ekskavaatori ja teehöövli juht. Seda tööd AS-is Silikaat on ta teinud juba paar aastat, aga suurte masinatega on ta töötanud karjääris aastast 2016.
Masinad on Raidot huvitanud juba viiendast eluaastast, ajast mil ta onu kõrvalt esimese meki suhu sai, temaga koos Belarusi proovis putitada ja põlvel istudes kombaini rooli keeras. „5-aastasele poisile tundus kombain ikka midagi väga võimast ja sellest ajast on masinapisik sisse jäänudki,“ sõnab Raido.
"5-aastasele poisile tundus kombain ikka midagi väga võimast ja sellest ajast on masinapisik sisse jäänudki."
Raido mäletab, et kõik nädalavahetused sai Räpinas asuvast korrusmajast maale onu juurde Oravale sõidetud, mis toona kuulus veel Põlvamaa koosseisu. Põhimõtteliselt oli see maja keset metsa, kus peeti loomi kanast hobuseni ning tegeleti põllumajandusega. „Seal ma oma ameti selgeks õppisingi. Hiljem koolitas mind välja aga kolleeg Taavi Mangelsoo, kellega erinevates ettevõtetes on koos töötatud juba 5 aastat. Just oskuse liiva sõeluda sain Taavilt.“
Täna juhib Raido 21-tonnist Komatsut PC 210 LC ning kahe aasta jooksul on masinaga teinud juba 3200 töötundi. Nõus, kõik töötunnid ei ole seotud liiva sõelumisega pommirühma tarbeks. Karjääris kaevetöid jätkub.
Pommirühmaga on Raidol väga hea klapp. „Nad juba ütlesid, et sul asi nii käpas, tule meile tööle,“ naerab Raido. „Ühel korral käisin neil Tallinnas pommivarjendis abis ka, siis kui vesi neile lõhkamissüvendisse kippus. 15 minutit tööd ja asi sai korda.“
"See on töö, mis on vaja niikuinii ära teha ja Ja kui mina ei tee, siis peab seda ju keegi teine tegema."
Küsimusele, kas mõnikord sellist tunnet ei ole, et aitab mulle küll, las täna sõelub liiva pommirühmale keegi teine, vastab Raido, et eks see töö on nagu iga teinegi töö. „Ja kui mina ei tee, siis peab seda ju keegi teine tegema, töö on vaja niikuinii ära teha.“
Adrenaliini lööb üles mitte pommirühmale liiva ettesõelumine, vaid pigem see, kui ekskavaatoriga järsule pervele sõita.
Raido sõnul lööb adrenaliini üles mitte pommirühmale liiva ettesõelumine, vaid pigem see, kui ekskavaatoriga järsule pervele sõita. „Mida järsem perv on, seda enam saab oma oskuseid proovile panna ja oskused tulevad ikka praktiseerimisega.“
Selleks aastaks pole plaaniline koostöö pommirühmaga siiski veel läbi, uut demineerimisoperatsiooni plaanitakse juba oktoobrikuusse. Karjääri alale pilku peale heites, jätkub tööd aga veel aastateks. Ja seda teeb AS Silikaat ikka selleks, et laskemoonavaba liiv meie klientideni jõuaks ning tagatud oleks töötajate ja ka juhuslikult karjääri sattunud inimeste ohutus.