Meie lood

Biometaanil sõitva autoga Tallinnast Tartusse ja tagasi 5 euroga

Kodumaise taastuva transpordikütuse kasutamise edendamiseks võimaldab Biometaan OÜ tankida eestimaist biometaani 50% soodsamalt. Poole soodsamalt saab biometaani ehk CBM rohekütust tankida ajavahemikul 9.05-17.05.2020 Koksvere tanklas Viljandimaal.

Väiksem ökoloogiline jalajälg

  • Näiteks on Siimani jaamas biometaani tootmisel võimalik ära kasutada loomade läga, mis muidu reostaks kasvuhoone gaasina keskkonda.
  • Teisalt on biometaan väga puhas autokütus, kus kütuse põlemisel eralduv heitegaaside hulk on väga minimaalne. Kui bensiin ja diisel jätavad endast maha mürgist vingugaasi, lämmastikoksiidi, süsivesinikke ja tahma, siis biometaani põlemisel eraldub vaid veeaur ja süsihappegaas, mille hulk ca 25% väiksem kui bensiinil.  Seega on biometaani kasutamisel tarnspordis väiksem ka meie CO2 jalajälg.

See on ka põhjuseks, miks Rootsis 12 linna ühistransport kasutab kütusena biometaani, mis on toodetud linnade kogutud biojäätmetest. Ka Eestis on ühistransport Tartu-, Võru-, Pärnu- ja Saaremaal osaliselt metaankütustel. Tallinnas on gaasibussidele üleminek planeeritud lähiaastatel.

Tallinnast Tartusse ja tagasi 5 euroga

Kui muidu on biometaan üks soodsaimaid autokütuseid, tagades võrreldes bensiiniga lausa 60% säästu, siis teavituskampaania ajal on sääst veelgi suurem. Ajavahemikul 9.05-17.05.2020 on Koksvere tanklas biometaan 50% soodsam, ehk kilohinnaga 39 eurosenti (tavahind on 0,78 €/kg).

Tallinnast Tartusse ja tagasi 5 euroga

Kui autos on 5 inimest, siis kulu inimese kohta on 1 euro. Kui keskmine sõiduauto kulutab biometaani või gaasi 100 kilomeetrile 3,5 kg, siis Tallinnast Tartusse ja tagasi vahemaa läbimiseks on kulu ligikaudu 13 kg. Kilohinnaga 0,39 eurosenti on 372 km läbimiseks kulu kütusele 5 eurot. Kui autos on 5 inimest, siis kulu inimese kohta on vaid 1 euro.

Taastuvallikatest pärit kütuse tootmine ja tehnoloogia

Koksvere avalik surubiometaani tankla asub Viljandimaal Koksvere, Võhmast Põltsamaa suunas sõites 4 km kaugusel paremat kätt, Mangeni 1500 lüpsilehmaga farmi vahetus läheduses, kuhu juhatavad viidad Võhma-Põltsamaa maanteelt.

Biometaan OÜ biometaani tootmisjaama juhatuse liige Ahto Oja selgitab, et kütust toodetakse põllumajanduslikest jäätmetest ja lehmalägast. “Meil on 1700 lüpsilehma, kelle läga biometaani tootmiseks kasutame. Lisaks on tooraineks noor- ja muude põllumajandusloomade sõnnik ning rohusilo. Tahke tooraine hoiustamiseks on meil esmalt söödakolu, mille mahutavus on 30 tonni, tavaliselt pool sellest on sõnnik ja pool rohusilo. Sealt liigub tahke mass edasi segamissõlme, kus tahke ja vedel tooraine segatakse omavahel enne kääritisse pumpamist. Vedela tooraine eelhoidlaks on aga mahuti, kuhu pumbatakse tooraine otse laudast,” kirjeldas Oja eestimaise biometaani tootmisprotsessi.

"Meil on 1700 lüpsilehma, kes annavad meile tooraine biometaani tootmiseks."

Maagaasist veel keskkonnasõbralikum

Kahes 4500 m3 mahuga kääritis toodavad erinevad bakterid biogaasi, milles on keskmiselt 50–60% metaani ja ülejäänud osa moodustab valdavalt süsihappegaas. Viimase eraldamisel Hollandis valmistatud membraanpuhastiga saadakse maagaasiga omadustelt samaväärne biometaan. Biometaani ja maagaasi ainuke erinevus on nende päritolus, kui maagaas on fossiilne kütus, mida

pumbatakse kasutamiseks maapõuest, siis biometaan tekib kääritis bakterite toimel. Biogaasi tootmisega ja puhastamisega biometaaniks eraldatav süsihappegaas ei lisandu atmosfääri, kuna biogaasi tootmise toorained, nagu rohi, on kasvamiseks selle süsihappegaasi atmosfäärist sidunud. Seega, biogaasi tootmise puhul CO2 käib ringi, seda ei teki juurde, nagu fossiilsete kütuste kasutamisel. Koksvere surubiometaani tankla on üks 20 CNG-tanklast Eestis, tanklate asukohad on leitavad Eleringi Biometaani kodulehelt (https://www.biometaan.info/).

Silikaat Grupi alla koondub 33 Eesti kapitalil põhinevat ettevõtet. Tuntumad Silikaat Grupi ettevõtted on OÜ Järve Kaubanduskeskus, AS Silikaat, Aatrium Sisustuskaubamaja AS, Silikaat Kinnisvara AS, põllumajandusettevõtted Kõo Agro OÜ ja Mangeni PM ning Biometaan OÜ. Mineraalvee tootmisega tegelevad neist Luha 500 OÜ (Haanja vesi) ja Haage vesi OÜ. Kõige uuem liige Silikaat Grupis on Nothel OÜ. Selle nime tagant leiame ka kogu Euroopa mõistes vägagi uuendusmeelse majutusasutuse.

Loe veel

Kõik lood
Kõik lood