Lehm ei ole lihtsalt loom – ta on osa teadusest, hoolest ja kogukonnast. Silikaat Grupi mitmekesises ettevõtete peres on Mangeni PM-il oma kindel ja väärikas koht. Kesk-Eestis, kus meie lehmad liiguvad vaikselt laudas, puhkavad mõnusal liiva allapanul ning saavad täpselt koostatud sööta, sünnib töö, mille mõju ulatub kaugemale kui esmapilgul paista võib.
Eesti ühes piimatootmise lipulaevas on lehmad osa väärtusahelast, osa igapäevast ja osa kogukonnast. Nende elu ei kulge “lihtsalt niisama” – iga piimaliitri taga on otsused, iga vasika sünni taga teadmised, iga päev karjas tähendab hoolt ja oskust märgata. See ei ole pelgalt loomapidamine, vaid teadlik, süvitsi juhitud protsess.
Aga mõtleme korraks – kes või mis see lehm tegelikult on?
🐄 Lehm on… geniaalne looduslik bioinsener.
Kui lehma vaadata, ei paista vastu pelgalt tootja – tema kohalolu räägib loost, kus põimuvad bioloogia, emotsioonid ja süsteemne töö. Tema sees toimib looduse enda loodud keeruline seedeaparaat, mille neli maoosa võimaldavad seedida ka kõige kiudainerikkamat sööta. Hein ja silo muudetakse käärimise, filtreerimise ja lagundamise kaudu väärtuslikuks piimaks – see ei ole söömine, vaid loomine.
🐄 Lehm on… tõeline supertootja.
Keskmine Eesti piimalehm toodab aastas keskmiselt 11647 kilogrammi piima – see teeb umbes 32 liitrit päevas! Meil Mangeni PM-is on keskmine piimatoodang üle vabariigi keskmise –üle 12 500 kg. Seega, kui lehm on hoitud ja õnnelik, peegeldub see ka tema piimatoodangus.
🐄 Lehm on… sotsiaalne loom.
Lehmad on karjaloomad – nad loovad tugevaid sõprussidemeid, tunnevad ära teisi lehmi (ja inimesi!) ning neil võib isegi olla parim sõber. Kui sõber on läheduses, on stress väiksem ja piimatoodang suurem.
🐄 Lehm on… osa ringmajandusest.
Mangeni PM-is pöörame tähelepanu ka sellele, kuidas lehmade elu ja tootmine mõjutab keskkonda –piim liigub Eesti toidulauale, sõnnikust saab väetis põldudele ja on aluseks biometaani tootmisele ja nii iga ring täieneb.
🐄 Lehm…magab seistes, aga ka lamades.
Jah, nad võivad jääda kerge unega seistes magama, aga päris sügav uni tuleb vaid lamades, tavaliselt 30 minutit korraga. Nagu väike veise siesta.
Kas kõik lehmad on ühesugused? Oh ei!
Eestis näeb enim musta-valgekirjusid lehmi ja paljude jaoks on see “see päris lehm” – aga tegelikult on maailmas palju erinevaid tõuge, igaühel oma iseloom ja “eriala”:
Holstein –suur, must-valge, piimamasin. Väga tootlik, aga vajab täpset sööta ja head hoolt – kui tippsportlane.
Eesti punane – vastupidav, rahulik, veidi väiksem. Stabiilne ja tugev, tihti pikema elueaga.
Jersey – väike, helepruun, gurmee-lehm. Väiksem toodang, aga väga rammus piim.
Kokkuvõtvalt saab öelda, et Mangeni PM-is ei käsitleta lehma kunagi lihtsalt kui tootmisüksust. Tema ümber sünnib töö, mis toidab peresid, hoiab elus kohaliku majanduse ja kannab edasi traditsiooni, mille sisu on järjepidevus, teadmised ja hoolimine. Ja see töö ei eksisteeri iseenesest – see tugineb meie tublidele inimestele.