…nii need, kes tahavad kätt proovid lüpisoperaatorina, kui ka need, kellel on traktoriga töötamiseks vajalik juhtimisõigus.
Põltsamaa vallas tegutseva Õnne Piimakarjatalu omanik ehitas Jõgeva maakonnapiirist natuke maad Võhma poole – Koksvere külla – üürimaja farmitöölistele. Sarnane üürimaja võib tulevikus kerkida ka Põltsamaa lähedale.
Põllumajandusettevõtete Mangeni PM, OÜ Kõo Agro ja Õnne Piimakarjatalu tegevjuht Maarika Susi rääkis, et Viljandimaa servale Koksverre ehitatud üürimaja kerkis osaühingu Mangeni PM ning KredExi ja Põhja-Sakala valla koostööna.
„Koksveres asuvale üürimajale väljastas Põhja-Sakala vallavalitsus kasutusloa 6. mail 2020." lausus Maarika Susi
“Esimene üüriline sai võtmed kätte möödunud aasta 15. mail. Koksvere üürimaja rajamine läks maksma ligikaudu 1,5 miljonit eurot, mis jagunes võrdselt Silikaat Grupi ettevõtte OÜ Mangeni PM omafinantseeringu ning KredExi riikliku üürimajade programmi vahel,“
Milliseid võimalusi ja tingimusi üürimaja elanikele pakub?
Eesmärgiks oli rajada tänapäevane madalate kommunaalkuludega üürimaja, mida saavad endale lubada ka väiksema sissetulekuga pered ja tööjõuturule sisenevad noored. Koksvere üürimaja puhul on tegemist A-energiatarbega ehk ülisäästliku hoonega. Aasta läbi madalad püsikulud on tagatud maja katusele paigaldatud päikesepaneelidega ja maaküttega, puhta veega varustab elanikke vastrajatud puurkaev. Majas on viis kolme ja kuus kahetoalist korterit, maja kõrval on laste mänguväljak ning parkimisplats.
Kui paljud majas olevast 11st korterist on praeguseks juba töötajate poolt hõivatud ja kui suur on üür?
Antud hetkel on üürilise leidnud viis korterit, kahetoalise korteri (61 m2) üür ja kommunaalkulud kokku on ca 200 eurot kuus.
Mis motiveeris osaühingut Mangeni PM ehitama oma töötajatele üürimaja?
Eelkõige vajadus pakkuda oma töötajatele muredevaba elamispinda farmikompleksi vahetus läheduses. Kahjuks pole paljudel töölesoovijatel juhilubasid ning meie hinnangul annab meie üürimaja võimaluse neil inimestel, kel pole küll oma transporti, kuid kes maatööd ja loomi armastavad, leida sektoris tööd.
Kas farmi käiakse tööle ka teistest maakondadest ja naabervaldadest, näiteks Põltsamaa vallast?
Jah, meil on töötajaid mitmest erinevast naabermaakonnast, lisaks Põltsamaale käib meile töötajaid ka Järvamaalt. Põllumajandusse ei ole kahjuks võimalik kõiki töötajaid kohapealt leida, tuleb otsida ka kaugematest piirkondadest.
Kas lisaks olemasolevale on üürimaju veel plaanis ehitada?
Plaane on igasuguseid, kõik sõltub loomulikult sellest, kuidas põllumajandussektoril lähiaastatel tervikuna läheb. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis rajame uue farmikompleksi meie Jõgevamaal Põltsamaa vallas asuva ettevõtte Õnne Piimakarjatalu praeguse farmi asemele. Tõenäoliselt tekib vajadus rajada uus üürimaja ka selle farmi lähedusse.
Kas üürimaja valmimine on toonud kaasa selle, et kohale on tulnud tööotsijaid ka kaugemalt? Kas tööd on otsima tuldud, kuna motiveerib asjaolu, et teil on elamistingimused paremad kui mõnes teises kohas?
Üürimaja on andnud meile võimaluse pakkuda tööd ka mujalt piirkondadest tulnud inimestele. Ka möödunud nädalal käis meil tööd proovimas üks noormees Narvast, kes plaanib terve oma perega Koksverre kolida. Tema oli väga hästi kursis meie poolt pakutavate elamispindadega. Mul on hea meel tõdeda, et valdavalt meile tööle kandideerijad tõesti teavad, millised elamistingimused meie üürimajas on.
Mis võib olla veel takistuseks, miks praegusel ajal ei taheta maale tööle tulla? Kas suhtumine maatöösse võib ka paremaks muutuda, kasvõi seoses reisipiirangute ja koroonakriisiga?
Tundub siiski, et põllumajandussektoris töötamine pole siiani väga populaarne. Pigem soovitakse elada ja töötada linnas, kus kõik on käejala juures ning tööle saab ühistranspordiga. Maapiirkonnas elades peab ikkagi palju mõtlema sellele, millega tööle, poodi, juuksuri või arsti juurde minna.
Koroonakriis maapiirkonda minu hinnangul töötuid küll juurde lisanud pole. Meil oli märtsikuus pakkumises neli erinevat töökohta, kuhu kandideerijaid oli siiski kasinalt. Loodan siiski, et inimesed kaaluvad järjest enam maapiirkondadesse tagasi kolimist ning põllumajandussektoris tööle asumist.
Kas kõikidel ametikohtadel on Mangeni PMs praegu töötajad olemas, missuguse ametikoha täitjatest on kõige suurem puudus?
Päris kõik ametikohad meil hõivatud pole. Kõige suurem puudus on inimestest, kel on traktoriga töötamiseks vajalik juhtimisõigus. Loomulikult võiks meie poole alati julgelt pöörduda inimesed, kes sooviks end proovile panna lüpsja või ka näiteks noorkarjatalitajana. Samuti otsime agronoomi ning ehitusspetsialisti.
Millega Mangeni PM tegeleb?
Meie Kõo põllumajandusettevõtete gruppi kuuluvad Mangeni PM, Kõo Agro, Õnne Piimakarjatalu ning Navesti Agro. Mangeni PM peamiseks tegevusalaks on piimakarjakasvatus ning toorpiima tootmine. Lüpsikari on Mangeni farmis ning noorkari kasvab Õnne Piimakarjatalus. Kokku on meil tänase päeva seisuga 1714 lüpsilehma ning 1582 noorlooma. Teised meie ettevõtted tegelevad põlluharimisega, meie harida on ca 4400 hektarit põllumaad. Kõik ettevõtted kuuluvad Silkaat Gruppi.
Silikaat Grupi alla koondub 33 Eesti kapitalil põhinevat ettevõtet. Tuntumad Silikaat Grupi ettevõtted on OÜ Järve Kaubanduskeskus, AS Silikaat, AS Aatrium Sisustuskaubamaja, põllumajandusettevõtted OÜ Kõo Agro OÜ ja OÜ Mangeni PM ning taastuvenergiaallikatest transpordikütust tootev OÜ Biometaan.
Allikas: ajaleht Vooremaa